Köögikirjanik MAIRE SUITS: Toitu vajavad nii ihu kui ka hing.
Toimetus sai teada, et kunagine telekokk Maire Suitsu on pühendunud ristsõnalahendaja. Lisaks oma hobi kiitmisele rääkis ta ka köögikirjanikuks saamisest ja olemisest.
Kes on Maire Suitsu alias Hildur Sokk?
Nagu enamik meie naisi, olen tavaline kodukokk palgatöö kõrvalt. Ja seda nüüdseks täpselt 50 aastat. Olen kuulnud, et mõned naised naudivad söögitegemist ja lausa elaksid köögis. Minu jaoks on pere söögilaua eest hooltkandmine olnud pelk kohustus, mida olen püüdnud täita võimalikult hästi. Siiski ei häbene ma tunnistada, et olen ikka tahtnud köögist kiiresti välja saada pere, sõprade või hobide juurde. Just sellepärast olengi otsinud viise, kuidas kõhutäide nobedamini ja vähema vaevaga lauale saada.
Olen selleks läbi uurinud lugematu arvu kokaraamatuid ja kodukokkamist käsitlevaid veebisaite eesti, vene, soome ja inglise keeles. Loetutõpitut olen püüdnud ka teistega jagada. 1994. a söandasin end pakkuda söögikirjutajaks tollastele väljaannetele Kulutaja ja Mihkel. Varsti pääsesin Hildur Soku pseudonüümi all kirjutama Eesti Ekspressi, kust pärineb ka A. Juhansoni tore šarž. Seejärel aga sai kuidagi täiesti ootamatult “söögindus” mu palgatööks. 1995–1997 ilmunud ajakirjas Head Isu oli mul õnn olla peatoimetaja. Järgmised kaheksa aastat ehk pensionipõlveni olin Eesti Naise köögitoimetaja, millega käis kaasas kolm hooaega varahommikust kokkamist “Terevisioonis”.
Praegu tituleerin end lustakalt vabakutseliseks köögikirjanikuks. Kirjutan kokaraamatuid naistele ja miks mitte ka meestele, kes ei oota toidult kalleid ja peeni kulinaarseid naudinguid, vaid eeskätt olulist vahendit elu- ja vaimujõu säilitamiseks. Samas peab laualepandav olema maitsev, vaheldusrikas ja tervislik ning ka hinnalt kättesaadav. Arukalt talitades võib seda saavutada väga lihtsate ja taskukohaste toiduainetega ning ilma ülemäärase aja- ja jõukuluta. Nii et jääks aega ja jõudu nautida ka vaimutoitu, milleks minul on peaaegu võrdselt lugemine ja ristsõnade lahendamine.
Kuidas avastasite enda jaoks ristsõnad?
Lapsepõlvest alates olen tundnud vastupan-damatut tõmmet trükitud teksti poole. Lugema õppisin neljaselt ning pärast lasteraamatute läbitöötamist neelasin ka kõike muud, mida mu vanemate EW ajal soetatud suur kodune raamatukogu sisaldas. Muu hulgas virnade viisi ajakirju ning aastakäikudeks köidetud Perekonnalehti. Mäletan, et just vanas perioodikas sattusid mu silma alla esimesed ristsõnakastikesed, millest ma tollal ei osanud muidugi midagi arvata. Sirgudes hakkasin halle ajurakke proovile panema perioodikas aeg-ajalt ilmuvate ristsõnadega. Millalgi 1970ndatel sai aga teoks tõeline suursündmus: ajakirja Noorus suvenumbrisse tekkis suur ristsõna. Järgnevatel aastatel ootasin koos teiste fännidega suvenumbrit nagu hingeõnnistust ning ohkasin kurvalt, kui viimane ruuduke sai täidetud. Kõnealust maiuspala meenu-tasime ühe sõbraga nostalgiliselt alles hiljuti, kuigi täna kipub ristsõnaüllitiste hulk silmad kirjuks võtma. Aga uskuge või mitte, viimased paar aastat olen koos mehega suurema osa müügilolevatest väljaannetest iga kuu kohusetundlikult läbi hekseldanud.
Teie lemmik-ristsõnaväljaanne?
Kartmata näida meelitajana, nimetan oma lemmikväljaandeks just Suuri Ruute, mis vastab enim minu ootustele nii sisu kui ka vormi poolest. Ristsõnade valik ja tase on täiesti rahuldav, vaid vahel ootaks lisaks midagi väga suurt ja rasket. Eriti meeldivad mulle selle väjaande rahulik üldilme ja omanäolised illustratsioonid, suureks lisaväärtuseks on aga täielike lahendite äratrükkimine.
Milliseid ristsõnu lahendate kõige meelsamini?
Alustan tavaliselt krüptogrammidest. Olen pettunud, kui lahendus on pildi põhjal liiga loogiline, nii et suudan selle ära arvata juba pärast etteantud tähtede ruutudesse paigu-tamist. Suurimat rahuldust on pakkunud ühes Kuma kogumikus (Ristsõnaraamat nr 3 – JL) ilmunud nelik-krüptogramm jõulu-vanale salmi ütlevast poisist. Lahendussõnad kolme ruudu jaoks leidsin otsekohe, neljandat lihtsalt ei õnnestunud välja mõelda, kuigi kahe nädala jook- sul katsetasin iga päev ikka ja jälle. Lõpuks taipasin, et küsitakse jõulusalmi autorit! Katse-eksitusmeetodil tähti paigutades osutus selleks Contra, kelle loomingut ma kahjuks eriti ei tunne. Küll ma olin rahul, et siiski lõpuks asjale pihta sain! (Off the record: aplaus JL-le!)
Järgmisena võtan ette küsimustega (super)-segadikud, sõnapaigutused ja ristsõnasalatid, mille puhul kehtib kriteerium “mida suurem ja raskem, seda parem”. Huvi pakuvad ka parketid või sassis fragmendid, esitäheklassika ja mustade ruutudeta ristsõnad. Tavapärasest erinevat lähenemist ja seetõttu mõnikord tõsist peamurdmist nõuavad poolikuks jäetud sõnad ja anagrammid.
Klassikaliste ristsõnade puhul olen autori tööst suurimas vaimustuses juhtudel, kui ma lahendussõna või -lauset ei suuda ära arvata ka veel siis, kui puudu on vaid paar tähte. Hindan ka krutskiga lahendussõnu, nagu seda on kolmest sõnast koosnev liitsõna, milles paari passivad sõnad 1 ja 2 ning 2 ja 3, kogu sõna aga on vaimukalt mõttetu, näiteks “lõunatuuletallaja”. Palju uut teavet on mulle andnud “Nimeredel”, “Kuninglik mälumänguristsõna”, “Kirikulugu” ja “Suurmees”.
Kuidas valite ristsõnu? Kas selles on ühiseid jooni teie toidueelistustega?
Ihutoidu osas olen peaaegu et kõigesööja, kuid võimaluse korral eelistan selgeid tugevaid maitseid, nagu seda pakub Itaalia köök. Viimase puhul meeldib ka toidu ülimalt lihtne, aga ikkagi kaunis serveerimine. Vastukarva on ülemaitsestamine, mis peidab toiduainete iseloomuliku maitse ja lõhna.
Vaimutoidu suhtes olen nõudlikum, kuigi kriteeriumid on pea samad. Ristsõnade puhul suhtun mõninga eelarvamusega kõigesse, mis torkab silma kunstlikult keeruliseks aetud väliskujuga. Minu arvates ei tohiks sisu vormi varju jääda. Küsimustelt ootan selgust ja hästiloetavust, paber kannatagu korduvat kummiga nühkimist. Kokkuhoid trükivärvi ja/või paberi arvel ei tekita väljaande suhtes poolehoidu. Lahendama ei kutsu ka ristsõnad, kus küsimusi asendavad luubiga uurimist vajavad tillukesed pildid.
Kas on mõni ristsõna või mõistatus, mida Te ei lahenda?
Kunagi ei lahenda ühtki sudokut ega muidki numbrimänge, kuigi matemaatika meeldib mulle väga. Mõistatuste lahendamine peab mulle pakkuma rohkemat, kui suudab anda numbrite rittasättimine. Ootan emotsioone, uusi teadmisi, mitteharjumuspärast mõtlemist ning uusi ja huvitavaid sünonüüme või sõnaseletusi. Ja seda kõike olen ma ka tõesti saanud. Lugejale olgu aga öeldud, et minu kontakt Suurte Ruutudega algaski minu huvist “Nimeredeli” juures kasutatud teabeallika vastu (nimi Maire tuleb Soomest ning tähendab ‘tore’ või ‘meeldiv’ – JL).
Kes on Teie eelistatuim ristsõnakoostaja? Kas on keegi, kelle looming ei meeldi?
Mõne koostaja puhul häirib samade küsimuste kordumine ja liigne “liulaskmine” 3-4täheliste vastuste seljas. Lemmikuid on mitmeid, kuid eks neilgi on olnud paremaid ja halvemaid hetki, mistõttu jäägu nimed ütlemata.
Mida Teie jõululaualt lisaks ristsõnadele leida võib?
Jõululaud on mul pere nõudmisel alati ülimalt traditsiooniline, ei mingeid moekaid hõrgutisi. Sült, mingi variant seapraest ja hapukapsad, vahel ka verivorstid. Magusaks mandariinid, piparkoogid ja kompvekid. Soovin kõikidele ristsõnasõpradele kaunist jõuluaega ning uueks aastaks edu ja loomingulist mõtlemist!
Küsis: Jaanus Laidna
Foto: Jaan Heinmaa