Tõnu Raadik (aprill 2008)

TÕNU RAADIK: Kõige keerulisem on kirjutada päris oma muusikat, millel ei ole mingeid reegleid ees.   Kui palju Sind segab, et hoolimata oma tuhandest tegemisest, jääd eesti rahva jaoks ikka eelkõige Kukerpillide viiulipoisiks? See on üks nendest tegevustest, mille üle mul on hea meel.
Loe edasi →

Kuldne Trio (märts 2008)

KULDSED POISID – HÕBEDASED KAKSIKUD   Kas mäletate oma esimest kohtumist? Mihkel: Mina näiteks ei mäleta üldse. Kuigi olen selle peale mõelnud. Jüri: See oli 2. keskkoolis loomulikult. Mihkel oli kaks klassi minust allpool. Ausalt öeldes ega ma varasemat ei mäleta kui siis, kui mingis
Loe edasi →

Juha Mieto (veebruar 2008)

JUHA MIETO: Lapsed on innukad, aga neid peab oskama spordi juurde suunata.   Teie tähelepanuväärseim esinemine spordiareenil oli sajandiksekundiline kaotus Thomas Wassbergile 15 km distantsil Lake Placidi olümpiamän-gudel. See on kahtlemata talispordi ajaloo dramaatilisemaid hetki. Mi
Loe edasi →

Hardo Aasmäe (jaanuar 2008)

  HARDO AASMÄE: Teadmiste valdkonnas vormisolemiseks on vaja harjumust.   Hardo Aasmäe, kas julgete oma teadmisi nimetada entsüklopeedilisteks? Seda peavad hindama ikka pigem teised. Aga teadmistega on nii, et nende omamine on väga praktiline. Kõige rõhuvam tunne on inimese jaoks
Loe edasi →

Tiit Kuningas (detsember 2007)

TIIT KUNINGAS: Üks peab hea olema – kas küsimus või vastus.   Milline on teie õpitud amet? Tegelikult olen terve elu olnud sides – teenindasin Tallinna Telefonivõrgus telefoniautomaatjaamasid. Kuskil 2000. aastal spetsialiseerusin ümber ajakirjanduslikule tegevusele. Siis tuli ka terv
Loe edasi →

Jüri Raudsik (november 2007)

JÜRI RAUDSIK: Kõigepealt osta endale varustus ja siis järelejäänud raha eest tsikkel, mitte vastupidi Jüri Raudsik, mis on see jõud, mis veab noore mehehakatise ringrajale? On ju tore kuskil äärelinnas tagarattal sõita ja kõva meest mängida, aga päris võistluses mitte ainult ei võidet
Loe edasi →

Andres Loigom (oktoober 2007)

ANDRES LOIGOM – Aitasime laulu teeotsale hästi palju mudilasi   Jääb mulje, et Sinu ja ansambli Kapell loomingust moodustavad suurema osa lastelaulud. Tegelikult olid lastelaulud ikka väiksem osa Kapelli lugudest, aga me olime siis nii lollid, et salvestasime ainult omakirjutatud lugu
Loe edasi →

Marju Länik (september 2007)

MARJU LÄNIK – kahe pealinna tüdruk   Kas väike Marju lasteaia-eas ka vahel lauljat mängis ja suurest estraadist unistas? No kindlasti. Lasteaias ma küll käinud ei ole, aga esimese laulu laulsingi esimeses klassis, kui 6-aastaselt kooli läksin.   Olete pärit Otepäält. Millised on mäles
Loe edasi →

Hardi Volmer (august 2007)

HARDI VOLMER: Seda on omajagu, mis tegemist tahab   Sind on tuntud ikka kui multitalenti. Mis viis sind õppima just kunstiinstituuti? Ütleme, et mängus oli saatuse sõrm, sest isa ja ema olid mõlemad kunstiharidusega. Selles mõttes oli see loomulik käik. Klassivend Villu Kanguriga trüg
Loe edasi →

Jaanus Orgulas (juuli 2007)

JAANUS ORGULAS: Igal ajastul on oma “Kevade”   Kõige rohkem on juttu tehtud kuulsast GITIS-e lennust, aga Teie teatritee algas ju palju varem? Esimest korda nägin teatrit Viljandi lossimägedes 3-aastasena. Vabaõhuetenduse pealkirjaks oli “Vares”. Hakkasin ka seda varest jä
Loe edasi →

Aapo Ilves (juuni 2007)

AAPO ILVES: … mulle meeldib kogu aeg õppida. Oled põline lõunaeestlane? Ma olen täiesti algupärane Räpina mees. Räpinas sündinud ega viitsi ma sealt mitte ära minna. Kuidas Sinust kirjamees sai? Oli selleks ka mingit kooli vaja läbi käia? Mul oli kohe selge, kui ma lugema õppisi
Loe edasi →

Mihkel Raud (mai 2007)

MIHKEL RAUD: Igaüks sünnib siis, kui ta sündima peab. Oled sündinud kirjanike perekonda. Kuidas juhtus, et ise hoopis muusikuteed läksid? Ega see veel tähenda automaatselt, et oleks pidanud ise ka kirjanikuks saama. Õde on mul näiteks kunstnik ja vend … vend on, tõsi küll, ka kirjanik
Loe edasi →

Margus Lepa(aprill 2007)

MARGUS LEPA: Kurat! Sulased on ikka päris ülekäte läinud! Alustame “Kevadest”. Iga poiss on valmis mängima populaarset krutskivenda Tootsi, aga viril kitupunn Kiir pole just unistuste roll. Kuidas läks sellesse osasse sisseelamine ja negatiivse rolli tarvis vajalik enese mahasalgamine
Loe edasi →

Andres Sõber (märts 2007)

ANDRES SÕBER: … minu kriteerium on elus olnud ausus. Kuidas on Sinu nime õige käänata – Andres Sõpra või Andres Sõberit? Nii raske on seda nime käänata-väänata – sõber-sõpra-tõpra. Võiks olla pigem Sõber Andrest, nii on tihti öeldud. Lai avalikkus teab Sõber Andrest praegu peamiselt k
Loe edasi →

Jaan Kirsipuu (veebruar 2007)

JAAN KIRSIPUU: Olen oma spidomeetril näinud kiirust 113 km/h. Kas oled vahel mõelnud, mitmes koht Sul oleks Eesti kõigi aegade jalgratturite edetabelis? Ei ole niimoodi mõelnud. Ja vist on niimoodi praktiliselt võimatu võrrelda. Minul on ilmselt kõige rohkem vedanud – mul on kõige roh
Loe edasi →

Kersti Kreismann (jaanuar 2007)

KERSTI KREISMANN: Maksimum, millest julgesin unistada, oli see, et saaksin Kirjanike Majas publiku ees luuletusi lugeda. Milline oli Teie näitlejaks saamise lugu? Kirjandus on mulle väga meeldinud lapsepõlvest peale. Kuna olin selline tagasihoidlik tüdruk, siis näiteringis ma väga akt
Loe edasi →

Joel Steinfeldt (detsember 2006)

JOEL FR. STEINFELDT: Mulle ettenäidatud elukäigud pole kõik veel realiseerunud. Olid nooruses tuntud oma mässumeelsusega. Kas õpetajate keelu vastaselt jõuluõhtul kirikus käisid? Tegelikult olen tasane, rahumeelne ja tagasihoidlik. Seda kinnitab valdav osa minu loomingust. Kuid teatud
Loe edasi →

Jane Salumäe (november 2006)

JANE SALUMÄE: Ma ei taha joosta kehvemini oma rekordist   XXV Paide-Türi Rahvajooksu korraldajad kutsusid sel aastal osalema kõiki selle jooksu seniseid võitjaid. Kaugeima külalisena tuli Hispaaniast kohale Eesti kõigi aegade edukaim naispikamaajooksja Jane Salumäe.   Millis
Loe edasi →

Peeter Kaljumäe (oktoober 2006)

PEETER KALJUMÄE Kannab fraki välja.   Mehi on kahte tüüpi – ühed kannavad fraki välja, teised mitte. Peeter Kaljumäe, millal said aru, et oled nende meeste hulgast, kes oskavad frakki kanda? Raske on öelda, kas ma olengi sellest aru saanud. Aga frakk on selline riietusese küll, mis mi
Loe edasi →

Oleg Gross (september 2006)

OLEG GROSS veel memuaare ei kirjuta. Oled üks Eesti isepäisemaid ärimehi, keda kellelgi pole õnnestunud üles osta. Kas vahel oled tundnud, et äkki peaks järele andma, lööma kellegagi kampa või hakkama välismaisele kapitalile oma impeeriumist tükke müüma? No kindlasti, sest ega ükski i
Loe edasi →

Tõnu Aare (august 2006)

TÕNU AARE: Apelsini edu pant on see, et meil on nii palju oma lugusid Jutud käivad, et olid koolipoisina pigem Toots kui Arno. Ma arvan küll, et see tüüp sobib rohkem minu iseloomustamiseks. Aga pillimängu õppimine nõuab ju pühendumist ja järjekindlust juba maast madalast. Said juba p
Loe edasi →

Gerd Kanter (juuli 2006)

GERD KANTER: Ükskõik mida tehes üritan endast maksimumi anda … Kas olid juba algklassides omasuguste hulgas kõva poiss? Kas mõtled sellist kaklemise asja? Ei, kakleja pole ma kunagi olnud. Pigem lähtusin sellest, et kiired jalad päästavad. Kuna tulin linnast maale, siis tahtsid
Loe edasi →

Pasadena (juuni 2006)

Ansambel PASADENA otsustas oma viiendaks sünnipäevaks mitte külalisi kutsuda, vaid ise külla minna. Nii nad Suurte Ruutude toimetusse jõudsidki. Vestluses osalejaid iseloomustab bändi netilehekülg http://pasadena.topten.ee/ järgmiselt: Toomas Krall – Pasadena kõige mitmekülgsem laulja
Loe edasi →

Tiit Pruuli (mai 2006)

Tiit Pruuli: Selleks, et aru saada, kes sa oled, ei pea kodust kaugele minema. Mitmes keeles suudate küsida teed lähima jalatsiparandustöökoja juurde? Kingsepatöökojani leiaksin tee viies keeles. Ja selle küsimuse oskaks ka kehakeeles esitada. Palju raskem oleks näiteks uurida, kus as
Loe edasi →

Frode Estil (Aprill 2006)

FRODE ESTIL: Ma arvan, et ei ole probleem olla sõbralik inimene ja suusatada kiiresti. Kesk-Norra väikelinna Merakeri puusepa Kjelli ja õpetaja Berna poeg Frode Estil sai suusad alla enam-vähem samal ajal käimahakkamisega, sest kodu ümber olid kõikjal suusarajad. Et huvile lisandus ve
Loe edasi →

Anne Veesaar (märts 2006)

ANNE VEESAAR: Ma arvan, et inimene saab oma tegemistes palju ise kaasa aidata. Kas Teile öeldakse tihti Mare? Oi, seda juhtub sageli! Ja kõige sagedasem tuttav ütleja on Helgi Sallo, minu partner „Õnne 13-s” ja muusikalis „Tuhkatriinu”. Ta ütleb, et peab end kogu aeg kontrollima, et m
Loe edasi →

Ivo Linna (Veebruar 2006)

IVO LINNA: Omal ajal oli televisiooni pääsemine nagu sõita Ameerikasse. Kunagi ilmus pioneeride ajalehes Säde populaarse noore laulja Ivo Linna pilt autogrammiga ja seal juures jutt, et nüüd on laulmisega lõpetatud. Kas ise mäletad seda? Ei mäleta, aga tõenäoliselt oli see siis, kui o
Loe edasi →

Indrek Salis (jaanuar 2006)

INDREK SALIS: Oleme Euroopa kolmas mälumängurahvas Kuidas suhtud sellesse, et Sind nimetatakse eesti mälumängijate esinumbriks? Võib-olla tõesti olen tänu televisioonile ja miljonimängule tuntum kui mõni teine mälumängur. Meedia teeb inimese tuntuks. Eestis ringi liikudes ikka märkan,
Loe edasi →

Heino Seljamaa (detsember 2005)

HEINO SELJAMAA: “… see on väga huvitav, mis inimese mõttemaailmas toimub, kui ta kujutab ette, et läheb läbi hakklihamasina.” Kas sellisel näitlejal, kelle tegevus on peaaegu täielikult suunatud lastele, detsembrikuus jõulutunnet ka jätkub? Jätkub ikka. Ja ma tean, k
Loe edasi →

Mika Salo (november 2005)

MIKA SALO: Endine vormelistaar ralliradadel Selle aasta Saaremaa ralli osalejate nimekirjast võis leida endise vormelipiloodi Mika Salo nime. Kui suur on vahe vormel 1 ja rallispordi vahel? Need on täiesti erinevad  maailmad. Rallispordis pead harjuma sõitma erinevates ilmastikuoludes
Loe edasi →

Erika Salumäe (oktoober 2005)

ERIKA SALUMÄE: Ärge tahtke olla tippsportlane, tahtke teha sporti Tuntud sportlastel on see oht, et teevad oma “suured asjad” nooruses ära ja kuigi hiljem saadavad elus korda palju head ja huvitavat, on nad ikka inimeste jaoks eelkõige olümpiavõitjad. Kas see häirib, kui mõni praegune
Loe edasi →

Tanel Padar (september 2005)

TANEL PADAR: MINU KÕRGHETKED ON ALLES EES Räägitakse, et iga trummar tahab olla kitarrist ja iga kitarrist tahab olla laulja. Sinul on selles mõttes vedanud, et oled hea laulja, aga rokisõbrad teavad, et oled ka väga hea kitarrist. Kui vanalt peab pilli kätte võtma, et sellisele tasem
Loe edasi →

Villu Tamme (august 2005)

VILLU TAMME: PUNK EI OLE SURND! Seekord on Suurte Ruutude vestluskaaslaseks Eesti tuntuim pungiikoon, teletäht ja Ristiku ristsõnaperekonna ristsõnakoostaja Villu Tamme. Kirjelda veidi oma lapsepõlve. Kas olid ka hea poiss? Tark poiss? Ma ei ole kunagi olnud päris paha ega päris hea k
Loe edasi →

Sirje Potisepp (juuli 2005)

Sirje Potisepa kihutamiskirg jääb ralliradadele Haridus: TPI, biokeemik Enne: AS Remedia kommertsdirektor Nüüd: Põhja-Tallinna linnaosa vanem Sõltuvus: rallisport Abielus, 2 last Sirje Potisepp, oled üks väheseid eesti meedias tuntud figuure, kellest ei kirjutata halvasti. Kas oled mi
Loe edasi →

PS Troika (juuni 2005)

PS TROIKA – KOLM MEEST, KAKS PÕLVKONDA Ansambel PS Troika koosneb kolmest mehest, kes palju laulavad, aga vähem räägivad. Seekord õnnestus trio Allan Sarri, Riho Rausma ja Tanel Sarri siiski tunnikeseks Kuma toimetusse tuua, et staažika huumori- ja tantsubändi kohta üht-teist järele p
Loe edasi →

Jaan Tätte ja Marko Matvere (mai 2005)

Kuidas teist üldse sõbrad said ? J: Eelkõige tuli see seoses kooliga. Käisime koos neli aastat lavakunstikateedris, hiljem ühine teater, ühised huvid … Ega siin palju vaja ole. M: Esimest korda kohtusime sisseastumiskatsete ajal. Oli vaja ette valmistada grupietüüd kahe-kolme inimeseg
Loe edasi →

Onu Uno (aprill 2005)

Mis kandi mees on Eesti tuntuim ristsõnakoostaja Uno Viigand? Sündinud olen Kohtla-Järvel, aga enne kui kooli läksin, kolis pere Väike-Maarjasse. Vahepeal jõudsin paar aastat ka Rakveres koolis käia, aga lõputunnistuse sain ikkagi Väike-Maarjas aastal 1971. Pärast ülikooli lõpetamist
Loe edasi →

Contra (märts 2005)

Contra, kui palju oled sa kirjanik, kui palju luuletaja, kui palju pullimees? Kirjanik ja luuletaja teatud määral kattuvad ja kuigivõrd kattub nendega isegi pullimees. Proosakirjanikuna tegutsen üsna juhus-likult, aga luuletaja olen ikka mingi 70 %. Kui palju Sa Urvastes postiljonina
Loe edasi →

Onu Bella (veebruar 2005)

Kuhu sa meedia eest kadunud oled? See on minu vääramatu õigus – kadunud olla. Kui tahan, siis annan intervjuu, kui ei taha, ei anna … Kunagi tahtsid olla tähelepanu all? Tahtsin. Inimesed muutuvad aja jooksul. Mis tundega mõtled tagasi oma Onu-Bella-perioodile ning sellistele ansambli
Loe edasi →

Eve Kivi (jaanuar 2005)

Palju on räägitud Teie episoodidest Eesti filmides, aga Teil on ju seljataga pikaajaline karjäär Nõukogude Liidu suurel ekraanil. Millised rollid ja filmid on sealt meelde ja kaasas käima jäänud? Jah, mind ennast paneb ka muigama, et siin jääb vahel mulje, nagu oleksin ainult “Viimses
Loe edasi →

Kristjan Jõekalda (detsember 2004)

Sinu ema Norma Jõekalda oli ETV-s töötades tuntuim telerežissöör Eestis. Kas poisipõlves kaaslased kadedust ka tundsid, et said vanematega telemajas käia? Ei, kadedust ei olnud. Tõsi, olin vanematel tihti tööl kaasas, aga tol ajal oli kõva sõna see, kui kellegi ema töötas kaupluses võ
Loe edasi →

Kati Murutar (november 2004)

1992. aastal ilmunud “Naisena sündinud” tegi Kati Murutarist päevapealt menukirjaniku. 30 000-se tiraažiga raamat tõi kaasa hulgaliselt erinevaid arvamusi: ühed kiitsid julgust kirjutada elust “nii nagu asjad on”, teised väitsid, et nii pole asjad kunagi olnud. Ühes Internetis leida o
Loe edasi →

Karl Madis (oktoober 2004)

1980-ndate aastate algusest tänaseni muutumatut publikumenu nautinud laulja Karl Madis on allakirjutanu arvates läbinisti positiivne inimene – usub endasse ja teistesse, mis ette võtab, teeb ära. Siiski, kui keegi muusikat solkima hakkab, lubab Karl endale ka mõne kõvema sõna. Kas ris
Loe edasi →

Ave Alavainu (september 2004)

Ave Alavainu elukohta Kärdla linnas tähistavad kaks ainulaadset märki. Üks neist, nõukogudeaegne bussipeatuse märk, kannab kirja “Ave Vita!”, teine, liiklusmärgiks kujundatu, juhib tähelepanu kempsu lähedusele. Bussipeatuses peatuvad bussid kahel korral aastas – jõululaupäeval ja siis
Loe edasi →

Eino Baskin (august 2004)

Kas nii toimeka teatrimehe elus on aega ka ristsõnade jaoks jätkunud? Vanasti sai palju tehtud. Viimasel ajal lahendab rohkem naine ja küsib minu käest vahel mõne sõnakese. Praegu on mul nii kiired ajad, et ristsõnade jaoks mahti ei ole, aga vanasti sai kõvasti tehtud. Teatritööd on p
Loe edasi →

Henrik Normann (juuli 2004)

Henrik Normann, kui tõsine ristsõnalahendaja Sa oled? Pean tunnistama, et olen üsna juhuslik ristsõnalahendaja. Minu puhul sõltub kõik sellest, kas ma silman ristsõnas kohe midagi, mida tean, ja siis kui esimene märk pastakaga on tehtud, hakkan vaatama, mis edasi saab. Kui esimese pil
Loe edasi →

Igor Gräzin (juuni 2004)

Igor Gräzin on mees, kes enda sõnul venelastele eestlane ja eestlastele venelane. Kui kõik kippusid Euroopa Liitu, oli tema euroskeptikute poolel. Nüüd, kui populistid leiavad, et on õige aeg euroliitu sõimama hakata, arvab tema, et kui sellesse liitu juba kord mindi, siis mitte selle
Loe edasi →

Ago-Endrik Kerge (mai 2004)

Eestis on vähe inimesi, kes rahvuskultuuri sedavõrd mõjutanud on kui Ago-Endrik Kerge oma “Pisuhänna” ja “Kuulsuse narride” lavastustega. Ehk on see ettekujutust teeneka teatrimehe tegudest isegi veidi moonutanud, sest lavastajatööd asus Kerge alles siis õppima, kui tee maailmaklassi
Loe edasi →

Sven Mikser (aprill 2004)

Sven Mikser – poliitik. Räägitakse, et olles kunagi koolis “viie” taha “miinuse” saanud, hakanud Sven nutma. Ise ei mäleta ja arvab, et see on ehk rohkem legend, aga keskkooli lõpetas kuldmedaliga küll. Sageli arvatakse, et ristsõnu lahendavad need inimesed, kellel on vaba aega laialt
Loe edasi →

Jüri Vlassov (märts 2004)

Kuldsel Triol peaks varsti 30 aastat täis saama? Ongi juba täis, alustasime 8. märtsil aastal 1974. Aga tuntus tuli mõni aasta hiljem, kui tänu Peeter Saulile sattusime suurde meediasse. Omaaegne kultuuriosakonna juhataja Treuberg oli Saulile rääkinud, et Pärnus on selline vahva punt
Loe edasi →

Liisi Koikson (jaanuar 2004)

Kuidas sobitada kultusmuusikali naispeaosatäitja rolli inimest, kes 20-aastaselt räägib nagu vanainimene, kelle vaikimine ütleb rohkem kui väljaütlemine, kelle mõtted tunduvad sama sügavad kui silmad? Kurbust ja enesekindlust, ehk natuke veel midagi on 20-aastase lauljatari Liisi Koik
Loe edasi →

Feliks Kark (detsember 2003)

Sünnipäeva ikka pidasid? Õigel päeval, 13. detsembril oli mul “Endlas” kohe päris juubelitükk, viimast korda oli siis laval Muhu muusikal “Suvitajad”, kus mängisin peremeest. Kas 70 eluaastat lähevad korda ka? Ei lähe, mis seal ikka, nagu 50 ja 60, üks hea pidu
Loe edasi →

Anu Lamp (november 2003)

Anu Lamp hüples koolipäevil surnukuuri katusel ja koostas ristsõnu. “Tere, mina olen Anu,” nii laitmatu ja leebe on Anu Lambi tervitus Linnateatri fuajees. Perenaise moodi lihtne ja laitmatu on ka garderoob, kuhu ta külalise lahkelt istuma seab. Anu Lambi näitlejanimi, tem
Loe edasi →

Sepo Seeman (oktoober 2003)

“Suu on ikka vahel üsna kulunud, ristsõna on hea seltsiline, temaga saab targemaks suuremat lobisemata,” nii võtab näitleja ning tele-, raadio- ja muusika-mees Sepo Seeman kokku oma suhte ristsõnadega.  “Bussis on mul liikuv kontor, seal ma mõtlen oma mõtteid ja teen
Loe edasi →

Ene Ergma (september 2003)

Ausalt öelda on minu puhul tegemist kaunikesti laisa ristsõnalahendajaga. Pean ennast üsna kannatamatuks inimeseks, kes ahaks kiiresti kõik kohe ära täita. Ja ei suuda enne rahule jääda, kui viimanegi kastike on täidetud. Reeglina olen ristsõnalahendamise ette võtnud nädalavahetustel,
Loe edasi →